Tuesday, December 28, 2010

Jõulud 2010

Uhh, jõulud on läbi! Tore! Lõpuks ometi...

Jõuludeks pidi Žilinasse tulema teised vabatahtlikud ja kokku oleks olnud kaheksa inimest. Kaheksast sai jõululaupäeval kolm. Mina tegin muidugi enne valmis suure hulga makaronisalatit, mida kaks päeva sõime. Läksin kell viis Klara ja Mario juurde, jõime veini Kofolaga, Klara küpsetas pirukaid, mina ja Mario sõime pirukaid. Selleks ajaks, kui kana valmis sai, olid kõhud punnis. Kell 11 läksime linna ja avastasime, et hämmastavalt palju inimesi on linna peal. Jõime poole ööni teatriterrassil punši, nautisime öist vaadet Žilinale ja läbi jõuluõhtu oligi. Edasi lisan oma kahe päeva tegevuskava.

25. detsember

11.00 Äratus
12.00 Hommikusöök- makaronisalat
13.00-15.00 vaatan Gilberto arvutist „Sõpru“
15.00 Klara tuleb külla ja sööme lõunaks makaronisalatit
16.00-17.00 vaatan koos Klaraga Gilberto arvutist „Sõpru“
17.00 läheme Klara juurde
18.00-20.00 Vaatame „Sõpru“
20.00-21.00 Sööme Klara juures makaronisalatit
21.30- kuni ma ei tea mis kell vaatan „Sõpru“

26. detsember

11.00 Äratus
12.00 Hommikusöök- makaronisalat
13.00-15.00 vaatan Gilberto arvutist „Sõpru“
15.00 Klara tuleb külla ja sööme lõunaks makaronisalatit
16.00-17.00 vaatan koos Klaraga Gilberto arvutist „Sõpru“
17.00 läheme Klara juurde
18.00-20.00 Vaatame „Sõpru“
20.00-21.00 Sööme Klara juures makaronisalatit
21.00 Saab villand makaronisalatist, „Sõpradest“ ja jõuludest
21.04 Läheme linna peale punši jooma

Kuna jõulude ajal on siin tegelikult ka kõik kohad kinni, siis teha polnud mitte midagi paremat- vot nii sisukad mu jõulud olidki! Ainuke asi, mis minus jôulutunnet tekitas oli pakk emalt- piparkoogid! Aitäh!

Avastasin Slovakia jõulutraditsioonides ühe toreda asja veel- punš! Punši müüakse peaväljakul pisikestest puust majades ja majade juurde on pandud lauad, mille ümber seistes inimesed jõulujutte puhuvad ja punši joovad. Kogu kesklinn lõhnab väga meeldivalt...

Muinasjutt hapukapsasupist

Fännide soovil lõpetan oma jutu hapukapsasupistJ

Kõigepealt, ühel õhtul läksime istuma Žilina teatribaari „Komöödia“. Istusime, rääkisime juttu ja kuna üks tuttav töötab teatris näitlejana, siis ka neil oli väike istumine enne jõule ning lahkelt küsis ta meie käest „Kas te suppi soovite?“. Ma ei hakanud isegi uurima mitte, mis supp see on, vaid väga kiirelt tuli vastus „Ei, aitäh!“

Nii... ja nüüd siis juba enne räägitud hapukapsasupi söömisest Žirafas. Minu plaanid, kuidas supist loobuda.
Plaan A: Panen suppi taldrikusse võimalikult vähe- kaks lusikat ja olen pääsenud!
Plaan B: Teatan, et mul on tõsine kõhugripp
Plaan C: Olen allergiline kapsale
Plaan D: Olen supijärjekorras viimane, siis hakkan inimestega juttu rääkima ning ütlen, et ma JUST lõpetasin söömise.

Üksiki plaan ei töötanud. Kuna diroktor on nii tore, siis krabas ta kõigi taldrikud ja teenindas meid. Sain suure portsu suppi, mille söömisega tegin vist aegluse rekordi, sest kohe kuidagi ei tahtnud alla minna. Ma sõin üksi supi kõrvale leiba sama palju, kui kõik ülejäänud kokku. Ja kui mult küsiti, et kuidas meeldib, siis automaatne vastus oli „Mhm, meeldib!“. Raske on öelda midagi halba, kui kõik ülejäänud suppi nii väga armastavad ja oluliseks peavad.... teistele vabatahtlikele olen oma suhtest hapukapsasupiga juba rääkinud ja muret kurtnud.

Aga kuna jõulud on läbi, siis läbi on ka hapukapsasupi aeg! Finito!

Monday, December 20, 2010

Jõulud ja kapsasupp

Ma olin ikka väga naiivne, kui arvasin, et ükskord mägedes, kui hapukapsasuppi sõin, jääb see viimaseks korraks. Minu saaga hapukapsasupiga jätkub:

Mulle ei maitse hapukapsasupp! Ütlen veel kord, et ma lausa vihkan seda! Kes oli see tark, kes selle retsepti leiutas? Aga... reedel käisin Stanicas peol. Kõik tore ja mõnus. Järsku küsitakse minult, et kas ma Slovakkia traditsioonilist jõulutoitu süüa tahan? Muidugi tahan, olen huvitatud kõigest, mis traditsiooniline. Lähen siis teise ruumi, lõhn tundub kuidagi vägagi tuttav... ja mida ma pean suures potis nägema- tatarataaaa! Hapukapsasupp, mis on traditsiooniline Slovakkia jõulutoit. Ma ei suutnud oma silmi uskuda. Teatasin kiirelt, et tegelikult ma pole üldsegi näljane! Klara ja Emilija sõid minu eest ka, sest teist korda ma lihtsalt ei suutnud.

See aga pole veel kõik. Eelmine nädal kutsuti mind Žirafa jõulukoosviibimisele. Kuna Žirafas on töötajaid väga palju, siis väga tihti midagi koos ei tehta. Olin rõõmus ning ütlesin, et muidugi tulen. Täna kutsuti mind sinna veelkord. Ma siis küsisin, et mis seal tehakse ja kui kaua see aega võtab. Vastus kõlas: „Sööme HAPUKAPSASUPPI“. Kuidas ma sellest seal kõrvale hiilin? See on juba homme ja mul pole plaani A, rääkimata plaanist B. Lähen kapsasuppi sööma ja ütlen, et ma pole näljane!?! Ja üleüldse ei mõista ma, mis jõulutoit on hapukapsasupp? Pigem on see odav koolilõunaõudus, kui tõeline jõuluroog.... 

Jõulud Jõuluvanata

Seoses Jõuludega on mul kirjutamist palju. Ja panen kõik siis nüüd ükshaaval kirja.

Kõige tähtsam uudis on see, et Slovakkias Jõuluvana pole. Headele lastele paneb kingid kuuse alla Jeesuslapsuke, mille eest tuleb siis talle tänulik olla. Midagi Jõuluvana taolist käib detsembri alguses, kuid kutsutakse teda Mikulaš´eks. Ja tema lugu on hoopis teine, mida saate internetis uurida.  Allpool ka Mikulaš´est pilt, sest näeb ta välja teistmoodi, kui Jõuluvana. Ka ei too ta lastele nii häid kinke, kui Jõuluvana või siis Jeesuslaps jõuluõhtul, aga põhimõtteliselt on Slovakkia lastel kaks päeva, mil nad kinke avavad. Mikulaš´ele loetakse salmi ka, Jeesuslast keegi ei näe...

Ja pärast kuu aega jõulutralli hakkab mul Jeesuslapsest juba küll saama. Sest ta on kõikjal. Žilina peaväljakule on püsti pandud suur puust nikerdatud stseen, kuidas ta sündis. See pilt on maailmakuulus- talled ja laps jne. Juurde on lisatud natuke tulevärki ka. Eelmine nädal tahtsin jõulukaarte saata. Läksin postkontorisse kaarte valima. Siinkohal sain aru, kui erinev on rahvastel mõiste jõulukaardi ilust. Reas oli neid muidugi sadu, aga kui Eesti jõulukaarditurul valitsevad erinevad sümbolid jõuludest- küünlad, talvepildid, jõuluvana, päkapikud jne, siis siin on kaardivalik järgmine: eestvõte Jeesuslapse sünnist, Jeesuslapse sünd profiilis, stseen Jeesuslapse sünnist tagantvaates. Leidsin ainult ühe kaardieksemplari, kus olid peal jõuluehted ning loomulikult seda kaarti keegi ei ostnud. Ma ostsin, kuigi mu plaan saata erinevaid jõulukaarte luhtus, sest mulle lihtsalt ei meeldinud ükski kaart! Saan aru, et siin on religioon olulisem kui Eestis, aga näha Jeesuslast igal pool sündimas- kaardid, kujud, šokolaadid, ehted jne. Lihtsalt väga teistsugune.

Jõuludest rääkisime mu inglise keele ringis, kus ma ütlesin, et Eestis käib Jõuluvana. Sellepeale arvasid kõik slovakid, et Jõuluvana on kommertslik. Ma ei öelnud jõulurahu huvides midagi, aga mis vahet seal on, kas kogu jõulukraam müüakse maha tänu Jõuluvanale või Jeesuslapsele? Kas kaubanduskeskusesse on püsti pandud Jõuluvana või sündiv Jeesuslaps?

Toidud. Hapukapsasupp- sellele kullakesele on pühedatud terve peatükk. Aga peale selle kala- imelik, Eesti on mereriik, aga meie traditsioonilisel jõululaual kala pole. Slovakkiast jääb meri väga kaugele, aga  kala peab olema veel värske. See tähendab seda, et tõelised ärihaid on vedanud kalavannid tänavale ja inimesed saavad sealt endale kõige ilusama näoga kala valida. Muidugi on kalavannid ka Tescos ja mujal. Siis veel vahvel meega. Mu lemmikjõulutoit siin. Sain seda proovida eelmisel reedel, kui lastega jõulupidu oli. Vahvel on hästi õhuke ja vedel mesi tuleb vahvlile panna südamekujuliselt.

Ja viimasena minu jõuludest. Minu esimesed jõulud eemal Eestist, kodust, perest, sugulastest, piparkookidest ja verivorstidest. Pole see nii kerge midagi, kui alguses paistis. Kui mu inglise keele ringi õpilased rääkisid, kuidas nad jõule kavatsevad veeta, siis tuli koduigatsus peale küll. Kõik on teistmoodi, mitte midagi pole traditsioonilist. Pärast seda läksin poodi ja ostsin küünlad. Süütasin nad pärjal, mille koos lastega tegin. Äärepealt oleksin ka kogu pärja põlema pannud, sest valisin kõige odavamad tikud, mis põlema minnes pooleks läksid...  Aga muid jõulukaunistusi meil polegi. Kuna ma just miljonäääär pole, siis parematele sõpradele olen kindad kudunud. Ostsin kõige suuremad vardad ja kõige jämedama lõnga ning paar tundi ja ongi kink valmis. Olen neid meisterdanud juba viis paari. Lisaks kõigele muule, põrutas Gilberto ära Saksamaale, nii et olen hetkel üksi. Jõuluõhtu kavatsen veeta teiste vabatahtlikega, kes Slovakkiasse jäid. Oleme viie-kuuekesi ning kuna sel aastal on kõik teistmoodi, siis Merit tõmbab selga ingli kostüümi ja Klara tähe kostüümi ning Ingel ja Täht toovad üheeuroseod kinke headele vabatahtlikele. Jõululaual on pühendatud iga nurk erinevale riigile, loodan, et saan proovida Läti, Serbia ja Prantsusmaa jõuluroogasid. Mõtlesin ka Eesti nurga peale ja ma kohe ei tea, mis sinna paigutada. Aga aega on selle kiire asjaga....

NB! Ja kaardi saatmine tänapäeval polegi nii lihtne, sest tänu suhtlusele internetis pole mul ühegi sõbra aadressist aimugi. Niisiis läkitasin kaardi ainult koju ja maale...

Veselé Vianoce!
Mikulaš. Käisime lastega vanadekodus kinke viimas.

Vahvel meega. Jôulupidu Hajovňal.

Minu tehtud jôulupärg. 

Wednesday, December 8, 2010

Hetked Varssavis

Juba novembri keskel mõtlesin, et oleks vaja kuhugi sõita ja oma eesmärki hakata täitma, milleks on külastada kõikide Slovakkia naaberriikide pealinnasid. Ma pole väga kindel, kas mul õnnestub minna Kiievisse, aga ära tahan näha Viini, Budapesti  ja Varssavi ning Prahas olen ma juba käinud paar aastat tagasi. Niisiis kaks maas kaks (või kolm) veel!

Minu detsembri sihtkohaks sai Varssavi, sest sõber, kellega suvel töölaagris kohtusin kirjutas mulle Facebooki, et Merit, pärast oma EVS-i pead mulle külla tulema. Mina kribasin vastu, et miks pärast, ma võin kohe ka tulla. Temal polnud miskit selle vastu ja tuligi hakata kotti pakkima. Sain endal reede ja esmaspäeva vabaks ning veetsin Varssavis kaks päeva.

Poola pole riik, mis oleks eestlaste puhkusteplaanides esikohal, kuhu sõita. Ka minu stereotüübis Poolast kõlasid sõnad „kole“, „karm piirikontroll“ ja „külm“. Pärast reisi muutusid kaks sõna kolmest vastupidiseks.

Esiteks siis „kole“. Ok, see on muidugi suhteline mõiste, aga Varssavi on väga ilus linn. Vanalinn pole muidugi nii „vana“ kui näiteks Tallinnas, aga sellegipoolest väga kena. Varssavi tänavad on väga pikad, kõige pikem tänav on üle 10 kilomeetri ning eriti ilus õhtuti, kui tuled põlevad. Käisin seal just ajal, kui üleval oli ka miljonid jõulutuled, mis oli kohe eriti võimas. Ja ma ei taha teada seda võimsat summat, mida linnavalitsus selle sädeluse peale nii kuu aja jooksul kulutab...

Teiseks siis „karm piirikontroll“. See selleks, et mingeid piiripunkte ei eksisteeri enam, aga kunagisest ajast mäletan jutte, mida kõike ei kontrollitud just Poola piiril, mitu tundi seal ootama pidi jne, jne. Minu reisi märksõnaks võiks aga olla „inglise keelt rääkivad konduktorid rongis“. Sõitsin sinna seitse tundi rongiga. Kui Slovakkia otsa sai ja algas Poola, vahetus ka konduktor rongis. Slovakk ei saanud muidugi mitte midagi inglise keelest aru ning rääkimist oleks juba liiga palju nõuda.... ja kui tuli Poola konduktor, siis see oskas mulle küll vastata, mitmendas peatuses ma maha pean hüppama. Üldse rääkisid inimesed erinevalt Slovakkiast inglise keelt- nii suvalised tänaval, keda kinni pidasin, tädi infopunktis, raudteejaamas ja igal pool mujal ka- no problem! Imestama paneb, kuidas see saab riigiti nii erinev olla...

Kolmandaks, et Poola on külm- ok, see stereotüüp jäi purustamata. Varssavis oli külm, kohe väga külm. Kui hommikul tegime plaani, et külastame seda ja seda ja seda, siis pärast poolt tundi kolme kampsuni ja jopega tänaval jalutamist ei huvitanud mind ükski sihtkoht, kus polnud sooja. Armsaks sai Kuninga muuseum ja Poola traditsioonilist toitu pakkuv kohvik. Kannatasin ära ka pargis jalutamise ja Chopin´i kuju juures pildi tegemise, sest Chopin ju pärast Kopernikut ikka väga oluline inimene Poolale. Varssavis on vist iga nurga taga midagi, mis temaga seotud- siin on Chopin´i kuju, sest ta mängis selle koha peal palju, siin ta tegi seda, ja siin seda.....:) Jäädvustatud sai ka Koperniku kuju ning Johannes Paulus II karikas ja púha leiva taldrik vôi mis iganes need ka polnud...:)

Siin ka pildimaterjal:

Mina ja Varssavi vanalinn

Seal, kus Poola president elab...

Mul oli au kohtuda Kopernikuga isiklikult:)

Merit turnimas Varssavi úlikooli väraval

Kúlm Varssavi

Kas näete seda rauast asjandust keskel? Seal toimub 2012 Jalgpalli EM!

Vanalinn

Kolm korda kringliks kúlmunud Merit

Muuseumis

Chopin´i kuju

Thursday, December 2, 2010

Tere, Poola!!!!

Kuna olen veetnud liialt kaua aega žilinas ja Slovakkias, siis otsustasin reisi ette vôtta!!!! 
Merit sôidab homme Varssavisse ja tagasi tulen alles esmaspäeva ôhtul. Aga sellest juba lähemalt näete ja kuulete järgmine nädal. 

Here I come- Warsaw:))