Ma olin ikka väga naiivne, kui arvasin, et ükskord mägedes, kui hapukapsasuppi sõin, jääb see viimaseks korraks. Minu saaga hapukapsasupiga jätkub:
Mulle ei maitse hapukapsasupp! Ütlen veel kord, et ma lausa vihkan seda! Kes oli see tark, kes selle retsepti leiutas? Aga... reedel käisin Stanicas peol. Kõik tore ja mõnus. Järsku küsitakse minult, et kas ma Slovakkia traditsioonilist jõulutoitu süüa tahan? Muidugi tahan, olen huvitatud kõigest, mis traditsiooniline. Lähen siis teise ruumi, lõhn tundub kuidagi vägagi tuttav... ja mida ma pean suures potis nägema- tatarataaaa! Hapukapsasupp, mis on traditsiooniline Slovakkia jõulutoit. Ma ei suutnud oma silmi uskuda. Teatasin kiirelt, et tegelikult ma pole üldsegi näljane! Klara ja Emilija sõid minu eest ka, sest teist korda ma lihtsalt ei suutnud.
See aga pole veel kõik. Eelmine nädal kutsuti mind Žirafa jõulukoosviibimisele. Kuna Žirafas on töötajaid väga palju, siis väga tihti midagi koos ei tehta. Olin rõõmus ning ütlesin, et muidugi tulen. Täna kutsuti mind sinna veelkord. Ma siis küsisin, et mis seal tehakse ja kui kaua see aega võtab. Vastus kõlas: „Sööme HAPUKAPSASUPPI“. Kuidas ma sellest seal kõrvale hiilin? See on juba homme ja mul pole plaani A, rääkimata plaanist B. Lähen kapsasuppi sööma ja ütlen, et ma pole näljane!?! Ja üleüldse ei mõista ma, mis jõulutoit on hapukapsasupp? Pigem on see odav koolilõunaõudus, kui tõeline jõuluroog....
No comments:
Post a Comment