Meil on korteris kaks tuba ja põrandal on parkett....

Meie korter on vana ja väsinud. Ühel päeval on elektrijuhtmed katki, siis ei tööta vetsupott, ukselukk ja sada muud asja veel.Vanas korteris elamisel on ka häid külgi. Näiteks võib siit leida eelmistest elanikest palju huvitavaid asju. Eile üllatas meid kapi otsas seisev kast, kus sees palju värve ja pintsleid.... ning neid oli ju vaja proovida.

Siin fotod seintel ilutsevatest lausetest/piltidest ning üldse mängisin Google´i kaamerat ja panin lõpuks üles pilte minu elupaigast.

NB! Mida teeb Merit nädalavahetusel? Sõidan Ukrainasse!!!! Jeiiii.... linna nimega Užhorod, sest see on Slovakkiale lihtsalt nii lähedal!

Ja kohe pärast seda esmaspäeval algab minu Mid-term koolitus, mis kestab kuni reedeni.

Siin aga pildid: 

Kôigepealt kirjutasin mina meie spordiasja juurde "Sa oled ilus", siis lisas Gilberto sinna  "vähemalt seestpoolt". Mina útlesin, et see on väga ôel. Siis kirjutas ta sinna juurde "Aga loomulikult väljast ka". Mina kúsisin, et kas nii jääbki? Siis kirjutas Gilberto sinna " Vôib-olla rohkem seest kui väljast". Mina útlesin, et see on ôel. Seejärel vaatas Gilberto mind imeliku näoga ja kirjutas seinale "Lôpuks pole keegi täiuslik!". 

Vannitoa ja WC vahel asub kiri " Did you smile today?"

Gilberto toanurk

Koridor

Kôôk.

kôôginurk.

Minu tuba

Minu toanurk.

Vannituba.

Minu EVS

Nonii-nonii-nonii! Kas usute või mitte, aga täpselt pool minu EVS-ist on läbi. Uskumatu, aeg läheb lihtsalt hirmutavalt kiiresti. Mis siis minust siin saanud on?

Mina ise: hmh.... kui paljud räägivad, et jah, EVS muutis neid nii ja naa, siis hetkel mulle ei tundu, et kuidagi muutunud oleksin. Olen endiselt sama inimene. Äkki tuleb hüpermuutus järgmise nelja ja poole kuuga. Aga võib-olla ei ole ma ka kõige õigem inimene seda hindama.

Töö: olgem ausad, kuute tundi ma päevas ei tööta! Ametlikult on mul nüüd siis kolm enda inglise keele ringi ja üks inglise keel, kus „assistent“ olen. Siis on eesti keel ja fotograafia ning reedeti käin Hajovňal. Tänasega said läbi minu slovaki keeletunnid. Mitteametlikult olen endale aga tegevust natuke juurde otsinud, sest ei taha oma EVS-i lõpus avastada, et nagu polegi miskit korda saatnud. Niisiis, käin assisteerimas veel keraamikaringi lastele, kus neile liime kokku segan:D Veebruaris on koolivaheaeg ning teatasin, et iga päev toimub vabatahtlike programm. Lisaks sain valmis video ning loodan, et varti saan hakata käima Žirafas slovakkia keele kursusel, kus varem ei käinud, sest ring on küll mõeldud välismaalastele slovaki keele õppimiseks, aga õpetaja ei räägi inglise keelt ning seetõttu oleks selles ringis varem osalemine suhteliselt mõttetu olnud. Ilmselt (kui tähtsad ninad nii otsustavad) saan varsti minna päris kooli inglise keele tundidesse õpetajat abistama või muud säärast. Olen vägagi põnevil, sest Slovakkia koole tahaks näha küll. Oma fotograafia õpilasega panen ka kokku fotonäitust Žirafas.

Keel: saan aru rohkem kui rääkida oskan. Igapäevastes olukordades tulen toime, kuid intelligentset vestlust minuga slovaki keeles pidada ei saa. Tegin endale uued roosad keelesildid, sealt on oodata uut sõnavara. Jah, uuest keelekursusest oleks palju abi.

Aga kuna oma blogi alguses kirjutasin, miks ma peaksin keele ära õppima, siis nüüd väike tagasivaade sellele:

1. Hakkan aru saama Stanica kavast, mis seal toimub- saan aru!
2. Lõppeb poes asjade huupi ostmine. Näiteks piima asemel avastan kodus, et ostsin hapupiima vms- ei juhtu enam. Toidud on selged!
3. Menüüd lugedes ei pea enam tegema „saan-aru-mis-siin kirjas-on“ nägu- menüüst saan 90% ulatuses aru!
4. Saaks lugeda raamatuid- miks ma seda siis kirja pidin panema? Sain Stanicast slovakikeelse raamatu. Ilma sõnaraamatuta saan aru esimesest lausest. Raamat ise aga jõllitab mind riiulil ning pole ma seda lugema hakanud.
5. Õhtuti mõistaks, mida kohtunikud ütlevad „Talentmania“ osalistele- „Talentmania“ sai läbi. Nüüd pole ma kolm kuud televiisorit vaadanud. Ei teagi, paljust ma aru saan. Pean hakkama rohkem televiisorit vaatama!
6. Saaks lugeda netist kohalikke ja vähemkohalikke uudiseid- ei loe, kuulen jutte inimestelt, aga ilmselt ei saa väga paljust aru. Loen ainult Pärdi saadetud linke eesti ajalehtedest, kus kajastatakse euroga kaasnevat segadust- vot need on  tõelised anekdoodid!:)
7. Mõistaks nalju slovakkide seltskonnas, sest kõik nende naljad on „impossible to translate!“ nagu nad ise igakord ütlevad- täna küsis pisike poiss keraamikas minult midagi. Ei saanud aru (laste keelt on üldse raskem mõista, sest nad ei häälda nii korralikult, kui täiskasvanud), aga vastasin siis „Ei tea“. Tema vastas mulle „Ei, iga päev“. Kõik lapsed hakkasid sellepeale naerma. Deem, jäin ikka naljast ilma!

Niisiis, poole EVS ajaga on kolm punkti täidetud, neli veel....

Vaba aeg: senini on see kulutatud matkadele, reisidele, Stanicas kultuurselt tšillimisele ja hängimisele, Klara ja Mario juures istumistele, internetis olemisele, ujumisele, pidudele jne, jne. Tegevust leiab.

Mida uut?: Keegi nüüd naerma ei hakka, aga alustasin kitarrimängu õpingutega. Hahaa.... tean viite akordi ja mitte ühtegi laulu, aga olen ka läbinud ainult kolm tundi. Sõrmed on ilgelt valusad, lapsed ei jõua Hajovňal ära oodata, kui ma pilli käest viskan, aga mulle meeldib. Kuna õpime kolme töötajaga koos, siis kevadel toimub kontsert. Loodetavasti!

Alustasin ka endale vesti kudumist. Roosa vesti kudumist number kümme varrastega ja lõng on sama paks kui köis. Aga tahan teha oma elu esimese vesti algusest lõpuni ise, ilma kellegi juhendamiseta. Kindad ilma õpetamiseta tulid ilusad!

Botaanika: Suretasin välja meie korteri mõlemad lilled. Kui septembris siia kolisin ning köögis lilli nägin, siis mõtlesin kohe- õu nõu! Siis aga lubasin endale, et need kaks ilusat, suurte ja roheliste lehtedega lille näevad samasugused välja ka siis, kui ma siit lahkun. Väike erinevus võib ette tulla. Ühte neist unustasin kaks kuud kasta, eile kallasin talle kruusi vett, mille peale ta oma viimase kortsus lehe hülgas. Nüüd on potis ainult vars. Allpool on pilt lillest enne kastmist. Teine lill oli suurem ja silma all, kastsin hoolsalt peaaegu iga päev. Nägi nädal tagasi suht niru välja. Siis koristasin kööki ning et aknalauda pühkida panin ta korraks õue. Sinna aga jäi ta nädalaks. Täna avastasin, on teine veel rohkem krimpsus kui enne ning valasin talle lohutuseks kaks kruusi vett. Tegelikult ma ei usu, et temastki asja saab... R.I.P.  EVS minust lilleinimest ei tee...

Núúd pole enam seda ainukestki lehte :(

Reisimine: Olen suhteliselt rahul. Minu järgmise nelja kuu sihtpunktid on:

1. Viin
2. Budapest
3. Košice.
4. Spiši kindlus.
5. Krakow
6. Kindlused ja mäed....
7. Praha???????
8. Kiiev???????????????????????????

Tähtsamad kohad kus siiani käinud olen:

1. Bratislava
2. Varssav
3. Trenčin
4. Nitra
5. Stara Bystrica
6. Banska Bystrica
7. Banska Štiavnica
8. Kõrg-Tatrad
9. Madal-Tatrad
10. Čičmany
11. .....

Blogi: Aitäh, kallid lugejad! Minu suureks imestuseks on mul 11 püsiklienti ning nelja ja poole kuuga 200 külastust 8-st erinevast riigist (ma ei tea, kui õiged need arvud on, aga loodan, et internet väga mööda ei pane).  Ei saa küll võrrelda Edgar Savisaare blogiga, kuid olen positiivselt üllatunud- siiski mu esimene blogi. Aga mulle meeldib, et keegi seda loeb ja eriti hea meel on, kui keegi on kommentaari jätnud. Alati avan suure õhinaga neid. Ning teinekord teeb tuju 101% paremaks, kui keegi toredus ütleb, et kirjuta! Arvan, et üsna tihti on õigekiri 1. klassi tasemel ning vahest pole mu blogi just kõige huvitavam, kuid sellised ongi sündmused, minu tunded, emotsioonid ja tegemised siin.

Niisiis- aitäh, kes mõnikord pilgu peale viskavad, pean seda olulisemaks, kui arvate!

Doonau kaldal

Slovakkia pealinn, kust on vaid 2 kilomeetrit Austriani ning 10 kilomeetrit Ungari piirini. Ning selles pisikeses pealinnas veetsin ma oma nädalavahetuse.

Kui Žilinast lahkusime, sadas vihma, oli udune ja kole. Rongis aga nägime helesinist taevast, mida pole juba tükk aega imetleda saanud. Bratislavas rongilt maha tulles paistiski päike, oli jaanuari kohta väga soe ning rõõmsad vabatahtlikud võtsid meid vastu. Jah, päeval oli seal pluss 17 kraadi, öösel pluss 7 ning talvejopega oli palav. Žilinas oli ka soe, aga mitte nii soe. Slovakkias on kümnekraadine erinevus piirkonniti vägagi tavaline. Näiteks Bratislavas on alati soe. Tundsin esimest korda sellel aastal kevade hõngu. Peale selle jalutasin veel esimest korda Doonau kaldal...

Lisan pilte Bratislavast:

Saime Bratislavas tasuta energiajoogi "Monster". Pärast tundi aega oli kôigil kôhus tôeline monster!:)

17 plusskraadi ning lumepuudumine ei tähenda seda, et talvemônud nautimata jäävad...

Doonau kaldal. Vihmavari on illustratiivse tähendusega

Juheiiiiiiii.......

Bratislava loss.

Mina ja Klara ning jaanuarikuine Bratislava

Ai tiiiiiitš ingliš!

Uuel aastal uue hooga hakkasid peale minu ringid Žirafas. Heh, kuna ma olen lihtsalt nii pop (naliJ ), siis sain juurde ka ühe inglise keele vestluskursuse. Tore, mida rohkem tööd, seda parem on. Asi läks aga tragikoomiliseks, kui ma oma õpilasega tutvusin. Enam ei üllatu ma mitte millegi peale!

Saan koridoris tuttavaks veidike kohmetu härraga. Tervitan teda rõõmsalt ja tema mind. Läheme klassi. Esimesel korral mõtlesin, et mingit erilist tundi tegema ei hakka- saame lihtsalt tuttavaks, teeme plaani järgmisteks kordadeks jne. Küsin siis, et millega ta tegeleb. Tema vastus „I....I...I.... I am in high-school“. Vaatan talle üllatunult otsa, mõtlen, et nagu suts vana, et keskkoolis käia. Mina vaikin, tema vaikib ning järsku lisab „ I teach!!!“. Ahaaaaa........ Mina küsin siis, et mida sa õpetad- matemaatikat, keemiat, slovakkia keelt? Tema vastus „No, English!“.

Õpetaja, kes õpetab keskkoolis(!) inglise keelt, tuleb ja võtab minult vestluskursust! Kõlab nagu muna õpetaks kana. No muidugi siis tuli välja, et ega ta ainult vestlust arendada ei taha, ikka grammatikat ka... Kusjuures on ta veel kaks aastat Inglismaal elanud. Mina peaks tema juures käima, mitte tema minu juures. Peale selle õpetab ta ajalugu ning mingit ainet veel, mida ta mulle loomulikult tõlkida ei osanud. Olen väga huvitatud teada saamaks, millised on tema ajalooteadmised!

Ning ühtlasi panin ka kokku kogu pusle. Mäletate, rääkisin kunagi tüdrukutest, kes koolis inglise keelt õpivad, aga rääkida ei oska. Ma ka ei oskaks, kui mul selline õpetaja oleks olnud! Tegelikult tahan väga näha tema tunde. Kuidas on võimalik nii inglise keelt õpetada? Ja mina tunnen ennast inglise keele tundides halvasti, sest ei oska kõigile küsimustele vastata ning ma pole seda ülikoolis õppinud jne, jne. Enam mitte! Ei tea, kas ta võtab internetist materjalid koos harjutustega, viskab need õpilastele ette ja ise kõlgutab laua taga jalga? Nii võiks ma ka igasuguseid keeli õpetada. By the way.... mul sügiseks hetkel tööd pole. Pakun ennast välja hiina, prantsuse, saksa, hispaania, soome, vene, itaalia ja araabia keele õpetajaks... Leidub huvilisi?

Tööelu puhkeajal

Minu viimased keeletunnid olid enne jõule. Esimesed tunnid sellel aastal algavad 10. jaanuarist. Niisiis on puhkust rohkem kui rubla eest. Hajovnal oli jaanuaris eriprogramm, aga kuna lapsi väga ei käinud, sest kõik olid suusatamas või vanavanemate juures, siis nimetaks ma seda pigem passimisprogrammiks. Oma puhkuse ajal sain valmis video Žirafast. Kuu aega võtsin hoogu, et seda teha ning seejärel kaks päeva tegin. Kuna video on nii uus, siis pole ma mingit tagasisidet veel saanud, aga siin on selle esmaesitlus. Olge lahked- sellega me tegeleme! Kena filmielamust!

Merit mäel- pühendusega kõigile, kes talvel lauatavad!

Lõpuks ometi tegin seda, millest juba septembrist saati nagu kutsikas kondist unistanud olen- käisin lauatamas! Juba eelnevalt mainitud, siis Čičmany´s. Esiteks sellepärast, et sealsed piparkoogimajad on lihtsalt nii armsad ning teiseks pole see koht nii tuntud ning lootsime, et seetõttu on seal ka vähem inimesi. Inimesi oli mingi kell päris palju, aga mitte häirivalt palju. Kuna tõstukid lasevad tunnis läbi kuni tuhat inimest, siis läks asi päris kiirelt.

Koostan võrdluse Läti/Eesti „mägedega“. Tõelistel proffidel palun mitte lugade, siin on kirjas algaja emotsioonid.

Nõlvad: vägev. Kõige pikema laskumisega nõlv oli 1,5 km. Teised olid 1,2 km ja 870m. Avatud oli kolm nõlva, pluss üks lastele. Ainult esimesel korral, totaalselt puhanuna, sõitsin 1,5 km ilma puhkamata. Järgmisel korral puhkasin ühe korra, siis kaks jne, jne... väsitav. Ja kui ma siis keset mäge istuma jäin, küsis iga teine inimene minult, et kas kõik on ikka korras. Mäletan, et kui korra Munamäel puhkama jäin, siis karjuti seal „ Eeeeeest äraaaaa!“. Aga muidugi on ka siin nõlvad laiemad... Puhata mulle meeldis, sest vaade Slovakkia loodusele kõrgemalt on väga kaunis

Tõstukid: Kiired, alguses mulle ehmatavalt kiired. Sõitsin üles nagu vormelauto.

Hinnad: varustuse rent terveks päevaks 10 eurot, päevapilet 15 eurot.

Varustus: nigel, Eestis saab selle raha eest parema. Klambrid olid kulunud ja ei tahtnud kohe üldse kinni minna. Lisaks sellele topitakse saapad kapi otsa kuivatamata, mis tähendab seda, et võimalus niisked saapad saada on päris suur. Mul see õnnestus.

Ilm: päikest polnud, üsna soe, aga tuuline. Räägiti, et täna oli viimane päev natuke külma, siis pidi soojaks minema ning head aega, lumi. Kui all olid puud lumeta, siis üles sõites olid puud härmas ja kõik palju kenam. Minu jaoks oli täna juba soe, ei saa aru, kas siis homsest võib päikest võtta?:)

Lumelauatajad vs. Suusatajad: ma võib-olla nii täpselt ei mäleta, aga tundub, et Eestis on neid nii enam-vähem võrdselt. Siin aga on iga saja suusataja koht viis lumelaudurit. Ja üldse, kui Eestis küsida, kas käisid suusatamas, siis esimesena mõeldakse selle all klassikalist suusatamist, siin aga tähendab suusatamine mäesuusatamist ning klassikalist suusatamist tuleb kindlasti täpsustada, sest sellega väga ei tegeleta.

Töötajad tõstukite juures: mis selle ameti nimi eesti keeles ongi? Teenindav personal? Ei tea...

Aga... Eestis/Lätis on sellel ametipostil kenad noored kutid. Čičmany´s passivad seal vanamehed- ei mingit silmailu!:)

Gilberto: Brasiillane mäel?!? Nalja sai. Tema esimesed kolm minutit „Ma ei saa, ma ei saa, ma ei saa“. Pärast ühte tundi „ Natuke külm on!“. Pärast kahte tundi „Kuidas on võimalik sellest lõbu tunda?“ Pärast kolme tundi „Ma tahan selle nõmeda lumelaua suuskade vastu vahetada!“. Läks ja vahetas siis Martiniga. Kuna ta pidurdada väga ei osanud (loe: üldse ei osanud), siis esimesena sõitis ta sisse neoonroosa lindiga ääristatud alale, kuhu oli suurelt kirjutatud „STOP“... kui see tsirkus vaadatud sai, läksin oma ringe tegema. Pärast nelja tundi „Tahan lumelauda tagasi“. Pärast viit tundi „Millal te minema tahate hakata?“

Aga kokkuvõtteks oli üli-üli lahe. Pole võimalik võrralda 200m laskumist ja 1500m laskumist. Kui saan videod ja pildid, siis laen siia ka üles... 

Slovakkia Petlemm

Mäelt tagasi tulles sõitsime läbi külast nimega Rajecká Lesná. Ka selles külas on võimalik lauatada/suusatada ja lisaks on see ka Žilinale lähemal, aga veel asub seal Slovakkia Petlemm. Wow... vot see oli juba midagi. Üks mees on käsitsi puust nikerdanud Slovakkia küla-elu ajaloo. Väga väikesed puust kujud liiguvad ja nägi see välja nagu tõeline nukumaja. Ja see oli suur- 8,5m pikk, 2,5m lai ning 3m kõrge. Asi, mida iga turist ei näe, sest näiteks minu reisiraamatusse seda erinevalt Čičmany´st märgitud pole.

Ja kui rääkida sellest, miks me üldse mäele läksime, siis 6. jaanuar Slovakkias on püha. Mis püha? Kolmekuningapäev! Jällegi erinevalt Eestist on see siin palju olulisem ning kiriklikke pühasid on rohkem.

Lisan siia minu esimese blogi-video:

Čičmany

 Žilinast lõuna pool asub pisike küla 200 elanikuga- Čičmany. Kuid see küla pole tavaline küla, vaid majad näevad seal välja nagu oleks nad tehtud piparkoogist. Mustrid majadele on maalitud lubjaga. Küla põles küll maha 1921. aastal, kuid tänaseks on see taastatud esialgsel kujul. Samuti on Čičmany´s võimalik suusatada, lumelauatada. Seekord jäi see seiklus järele proovimata, kuid lähen sinna juba tagasi 6. jaanuaril ning siis- hoia alt, Čičmany!!

Kui alguses sellest külast ja majadest kuulsin, siis arvasin, et tegu on pigem vabaõhumuuseumiga, kus saab näha, milline oli külaelu kunagi. Aga ei, inimesed elavad seal aastaringselt. Ausalt öeldes oli natuke imelik pildistada, lähed ja teed foto teise inimese elutoa aknast, aga ma arvan, et Čičmany elanikud on sellega harjunud.

Siin ka pilte piparkoogimajadest: 

Tere 2011!

Head uut aastat kõigile!!!

Minu aastavahetus möödus rahulikult. Kui alguses oli küll plaan uus aasta vastu võtta Bratislavas, siis lõpuks otsustasime jääda siiski Žilinasse. Kuna jõulud veetsime Klara ja Mario korteris, siis vana-aasta õhtu meie korteris. Sõime, jõime ning südaööl läksime välja ilutulestikku vaatama, mis valmistas ainult kerge pettumuse! Žilina linn ei korraldanud sel aastal ilutulestikku, sest novembris olid kohalikud valimised ja linnapea, kes siis preagu ametis on, lubas, et selle asja peale raha ei raisata! Milline peopidur:D Aga noh, teisest küljest õige, et linna ei kuluta raha mõttetustele...Mingisuguse ilutulestiku korraldas üks hotell. Juba kell neli magama ja nii see uus aasta tuligi!:)