Minu EVS

Nonii-nonii-nonii! Kas usute või mitte, aga täpselt pool minu EVS-ist on läbi. Uskumatu, aeg läheb lihtsalt hirmutavalt kiiresti. Mis siis minust siin saanud on?

Mina ise: hmh.... kui paljud räägivad, et jah, EVS muutis neid nii ja naa, siis hetkel mulle ei tundu, et kuidagi muutunud oleksin. Olen endiselt sama inimene. Äkki tuleb hüpermuutus järgmise nelja ja poole kuuga. Aga võib-olla ei ole ma ka kõige õigem inimene seda hindama.

Töö: olgem ausad, kuute tundi ma päevas ei tööta! Ametlikult on mul nüüd siis kolm enda inglise keele ringi ja üks inglise keel, kus „assistent“ olen. Siis on eesti keel ja fotograafia ning reedeti käin Hajovňal. Tänasega said läbi minu slovaki keeletunnid. Mitteametlikult olen endale aga tegevust natuke juurde otsinud, sest ei taha oma EVS-i lõpus avastada, et nagu polegi miskit korda saatnud. Niisiis, käin assisteerimas veel keraamikaringi lastele, kus neile liime kokku segan:D Veebruaris on koolivaheaeg ning teatasin, et iga päev toimub vabatahtlike programm. Lisaks sain valmis video ning loodan, et varti saan hakata käima Žirafas slovakkia keele kursusel, kus varem ei käinud, sest ring on küll mõeldud välismaalastele slovaki keele õppimiseks, aga õpetaja ei räägi inglise keelt ning seetõttu oleks selles ringis varem osalemine suhteliselt mõttetu olnud. Ilmselt (kui tähtsad ninad nii otsustavad) saan varsti minna päris kooli inglise keele tundidesse õpetajat abistama või muud säärast. Olen vägagi põnevil, sest Slovakkia koole tahaks näha küll. Oma fotograafia õpilasega panen ka kokku fotonäitust Žirafas.

Keel: saan aru rohkem kui rääkida oskan. Igapäevastes olukordades tulen toime, kuid intelligentset vestlust minuga slovaki keeles pidada ei saa. Tegin endale uued roosad keelesildid, sealt on oodata uut sõnavara. Jah, uuest keelekursusest oleks palju abi.

Aga kuna oma blogi alguses kirjutasin, miks ma peaksin keele ära õppima, siis nüüd väike tagasivaade sellele:

1. Hakkan aru saama Stanica kavast, mis seal toimub- saan aru!
2. Lõppeb poes asjade huupi ostmine. Näiteks piima asemel avastan kodus, et ostsin hapupiima vms- ei juhtu enam. Toidud on selged!
3. Menüüd lugedes ei pea enam tegema „saan-aru-mis-siin kirjas-on“ nägu- menüüst saan 90% ulatuses aru!
4. Saaks lugeda raamatuid- miks ma seda siis kirja pidin panema? Sain Stanicast slovakikeelse raamatu. Ilma sõnaraamatuta saan aru esimesest lausest. Raamat ise aga jõllitab mind riiulil ning pole ma seda lugema hakanud.
5. Õhtuti mõistaks, mida kohtunikud ütlevad „Talentmania“ osalistele- „Talentmania“ sai läbi. Nüüd pole ma kolm kuud televiisorit vaadanud. Ei teagi, paljust ma aru saan. Pean hakkama rohkem televiisorit vaatama!
6. Saaks lugeda netist kohalikke ja vähemkohalikke uudiseid- ei loe, kuulen jutte inimestelt, aga ilmselt ei saa väga paljust aru. Loen ainult Pärdi saadetud linke eesti ajalehtedest, kus kajastatakse euroga kaasnevat segadust- vot need on  tõelised anekdoodid!:)
7. Mõistaks nalju slovakkide seltskonnas, sest kõik nende naljad on „impossible to translate!“ nagu nad ise igakord ütlevad- täna küsis pisike poiss keraamikas minult midagi. Ei saanud aru (laste keelt on üldse raskem mõista, sest nad ei häälda nii korralikult, kui täiskasvanud), aga vastasin siis „Ei tea“. Tema vastas mulle „Ei, iga päev“. Kõik lapsed hakkasid sellepeale naerma. Deem, jäin ikka naljast ilma!

Niisiis, poole EVS ajaga on kolm punkti täidetud, neli veel....

Vaba aeg: senini on see kulutatud matkadele, reisidele, Stanicas kultuurselt tšillimisele ja hängimisele, Klara ja Mario juures istumistele, internetis olemisele, ujumisele, pidudele jne, jne. Tegevust leiab.

Mida uut?: Keegi nüüd naerma ei hakka, aga alustasin kitarrimängu õpingutega. Hahaa.... tean viite akordi ja mitte ühtegi laulu, aga olen ka läbinud ainult kolm tundi. Sõrmed on ilgelt valusad, lapsed ei jõua Hajovňal ära oodata, kui ma pilli käest viskan, aga mulle meeldib. Kuna õpime kolme töötajaga koos, siis kevadel toimub kontsert. Loodetavasti!

Alustasin ka endale vesti kudumist. Roosa vesti kudumist number kümme varrastega ja lõng on sama paks kui köis. Aga tahan teha oma elu esimese vesti algusest lõpuni ise, ilma kellegi juhendamiseta. Kindad ilma õpetamiseta tulid ilusad!

Botaanika: Suretasin välja meie korteri mõlemad lilled. Kui septembris siia kolisin ning köögis lilli nägin, siis mõtlesin kohe- õu nõu! Siis aga lubasin endale, et need kaks ilusat, suurte ja roheliste lehtedega lille näevad samasugused välja ka siis, kui ma siit lahkun. Väike erinevus võib ette tulla. Ühte neist unustasin kaks kuud kasta, eile kallasin talle kruusi vett, mille peale ta oma viimase kortsus lehe hülgas. Nüüd on potis ainult vars. Allpool on pilt lillest enne kastmist. Teine lill oli suurem ja silma all, kastsin hoolsalt peaaegu iga päev. Nägi nädal tagasi suht niru välja. Siis koristasin kööki ning et aknalauda pühkida panin ta korraks õue. Sinna aga jäi ta nädalaks. Täna avastasin, on teine veel rohkem krimpsus kui enne ning valasin talle lohutuseks kaks kruusi vett. Tegelikult ma ei usu, et temastki asja saab... R.I.P.  EVS minust lilleinimest ei tee...

Núúd pole enam seda ainukestki lehte :(

Reisimine: Olen suhteliselt rahul. Minu järgmise nelja kuu sihtpunktid on:

1. Viin
2. Budapest
3. Košice.
4. Spiši kindlus.
5. Krakow
6. Kindlused ja mäed....
7. Praha???????
8. Kiiev???????????????????????????

Tähtsamad kohad kus siiani käinud olen:

1. Bratislava
2. Varssav
3. Trenčin
4. Nitra
5. Stara Bystrica
6. Banska Bystrica
7. Banska Štiavnica
8. Kõrg-Tatrad
9. Madal-Tatrad
10. Čičmany
11. .....

Blogi: Aitäh, kallid lugejad! Minu suureks imestuseks on mul 11 püsiklienti ning nelja ja poole kuuga 200 külastust 8-st erinevast riigist (ma ei tea, kui õiged need arvud on, aga loodan, et internet väga mööda ei pane).  Ei saa küll võrrelda Edgar Savisaare blogiga, kuid olen positiivselt üllatunud- siiski mu esimene blogi. Aga mulle meeldib, et keegi seda loeb ja eriti hea meel on, kui keegi on kommentaari jätnud. Alati avan suure õhinaga neid. Ning teinekord teeb tuju 101% paremaks, kui keegi toredus ütleb, et kirjuta! Arvan, et üsna tihti on õigekiri 1. klassi tasemel ning vahest pole mu blogi just kõige huvitavam, kuid sellised ongi sündmused, minu tunded, emotsioonid ja tegemised siin.

Niisiis- aitäh, kes mõnikord pilgu peale viskavad, pean seda olulisemaks, kui arvate!