Lõpuks ometi tegin seda, millest juba septembrist saati nagu kutsikas kondist unistanud olen- käisin lauatamas! Juba eelnevalt mainitud, siis Čičmany´s. Esiteks sellepärast, et sealsed piparkoogimajad on lihtsalt nii armsad ning teiseks pole see koht nii tuntud ning lootsime, et seetõttu on seal ka vähem inimesi. Inimesi oli mingi kell päris palju, aga mitte häirivalt palju. Kuna tõstukid lasevad tunnis läbi kuni tuhat inimest, siis läks asi päris kiirelt.
Koostan võrdluse Läti/Eesti „mägedega“. Tõelistel proffidel palun mitte lugade, siin on kirjas algaja emotsioonid.
Nõlvad: vägev. Kõige pikema laskumisega nõlv oli 1,5 km. Teised olid 1,2 km ja 870m. Avatud oli kolm nõlva, pluss üks lastele. Ainult esimesel korral, totaalselt puhanuna, sõitsin 1,5 km ilma puhkamata. Järgmisel korral puhkasin ühe korra, siis kaks jne, jne... väsitav. Ja kui ma siis keset mäge istuma jäin, küsis iga teine inimene minult, et kas kõik on ikka korras. Mäletan, et kui korra Munamäel puhkama jäin, siis karjuti seal „ Eeeeeest äraaaaa!“. Aga muidugi on ka siin nõlvad laiemad... Puhata mulle meeldis, sest vaade Slovakkia loodusele kõrgemalt on väga kaunis
Tõstukid: Kiired, alguses mulle ehmatavalt kiired. Sõitsin üles nagu vormelauto.
Hinnad: varustuse rent terveks päevaks 10 eurot, päevapilet 15 eurot.
Varustus: nigel, Eestis saab selle raha eest parema. Klambrid olid kulunud ja ei tahtnud kohe üldse kinni minna. Lisaks sellele topitakse saapad kapi otsa kuivatamata, mis tähendab seda, et võimalus niisked saapad saada on päris suur. Mul see õnnestus.
Ilm: päikest polnud, üsna soe, aga tuuline. Räägiti, et täna oli viimane päev natuke külma, siis pidi soojaks minema ning head aega, lumi. Kui all olid puud lumeta, siis üles sõites olid puud härmas ja kõik palju kenam. Minu jaoks oli täna juba soe, ei saa aru, kas siis homsest võib päikest võtta?:)
Lumelauatajad vs. Suusatajad: ma võib-olla nii täpselt ei mäleta, aga tundub, et Eestis on neid nii enam-vähem võrdselt. Siin aga on iga saja suusataja koht viis lumelaudurit. Ja üldse, kui Eestis küsida, kas käisid suusatamas, siis esimesena mõeldakse selle all klassikalist suusatamist, siin aga tähendab suusatamine mäesuusatamist ning klassikalist suusatamist tuleb kindlasti täpsustada, sest sellega väga ei tegeleta.
Töötajad tõstukite juures: mis selle ameti nimi eesti keeles ongi? Teenindav personal? Ei tea...
Aga... Eestis/Lätis on sellel ametipostil kenad noored kutid. Čičmany´s passivad seal vanamehed- ei mingit silmailu!:)
Gilberto: Brasiillane mäel?!? Nalja sai. Tema esimesed kolm minutit „Ma ei saa, ma ei saa, ma ei saa“. Pärast ühte tundi „ Natuke külm on!“. Pärast kahte tundi „Kuidas on võimalik sellest lõbu tunda?“ Pärast kolme tundi „Ma tahan selle nõmeda lumelaua suuskade vastu vahetada!“. Läks ja vahetas siis Martiniga. Kuna ta pidurdada väga ei osanud (loe: üldse ei osanud), siis esimesena sõitis ta sisse neoonroosa lindiga ääristatud alale, kuhu oli suurelt kirjutatud „STOP“... kui see tsirkus vaadatud sai, läksin oma ringe tegema. Pärast nelja tundi „Tahan lumelauda tagasi“. Pärast viit tundi „Millal te minema tahate hakata?“
Aga kokkuvõtteks oli üli-üli lahe. Pole võimalik võrralda 200m laskumist ja 1500m laskumist. Kui saan videod ja pildid, siis laen siia ka üles...
No comments:
Post a Comment