Merit Slovakkias: Eestlased Žilinas ehk poisid, meil on veel viisteist minutit, sessiooni lõpuni...

Mul käisid esimesed külalised Eestist- Orx ja tema kompanii ning ühtlasi sai ka poiste poolt teostatud projekt „proovime-ära-kõik-Slovakkia-õlled“.

Minu esimene õhtu kulus aga keelešokist ülesaamisele. Kus on slovaki keel? Kus on inglise keel? Eesti keelt enda ümber kuulda oli väga imelik, aga samas ka meeldiv, eestlaste huumor on hoopis midagi muud kui slovakkide oma. Sarkasm ja iroonia käivad käsikäes... ja ma igatsesin seda väga!

Aga alustagem siis algusest. Teisipäeval oli saabumise päev. Mina pidin aga kella seitsmeni Hajovňal passima. Orx helistab juba kell viis, et nad on kohal. Aeg läks mu keeletunnis ikka nii aeglaselt, kui vähegi võimalik. Aga kell seitse otsisin üles Auparki juurest pisikese, aga asjadest punni topitud auto ja viisin nad oma tagasihoidlikusse korterisse. Mu korter meenutas mulle viis päeva ELO-s laagri aegasid, kus kogu rühmaga väikeses klassis koos magasime. Ning veel, öelgem siis, et eesti mehed pole džentelmenid... terve päeva ei teinud mitte üksi mu slovakist meestuttav naistepäevast välja ja siis tulevad väga kaugelt külla eestlased, kes kõigile meile kolm punast roosi kinkisid! Ilus... ning teiseks muidugi eestlaste agarus IT vallas. Kui internetti pole, siis tuleb see saada, kas või tikust ja nätsust. Igatahes on mul nüüd korteris WiFi....

Kolmapäev möödus Žilinas. Pilt siin, pilt seal, pilt iga nurga peal! Jalutasime ringi, näitasin neile nii Žilina kauneimaid kui ka koledamaid kohti, pärast keetsime kodus makarone ja oli väga mõnus kevadpäev. Õhtul läksime aga välja. Tutvust sai tehtud Slovakkia pubikultuuriga. Pubi „Bulwar“- drink, pubi „Emocia“-drink, pubi „Retro“-drink ning tulemuseks oli see, et kaks neist jooksid paljalt ümber Žilina keskväljaku!

Neljapäeval läksid nad aga Tatratesse lauatama. Sellest ei oska ma midagi rääkida, sest mina veetsin hommiku unise näoga klassi ees, õhtul veel unisema näoga oma projekti kirjutades ning kui nad tagasi kell 11 õhtul jõudsin olid ka nemad suremas, nii et magama minek.

Saabus reede. Ma olin hommikust saati juba närvis, sest Hajovňal toimus minu korraldatud kontsert. Vabatahtlikud üle Slovakkia tulid siia, harjutasime laule kolm tundi ja siis andsime lastele kontserdi. Ka sõbrad eestlased tulid kontserdile või siis õigemini peaaegu tulid. Eelmisel õhtul seletasin Orxile hoole ja armastusega, kuidas bussiga Hajikile saada. Isegi märkmepaberi kleepis ta endale otsaette. Kõik oleks korras olnud, kui ta poleks kõrvust mööda lasknud sellist pisiasja nagu kuhu poole buss sõitma peaks! Niisiis põrutasid nad teise Žilina otsa, tulid sealt siis tagasi ja jõudsid kolme viimase laulu ajaks. Olen uhke nende üle, et nad päris alla ei andnud! Õhtul tutvusime Stanicaga, seal oli pidu „Angelica“. Olime seal koos vabatahtlikega ning minu meelest oli väga tore õhtu. Sain isegi Orxi jooma veini Kofolaga, Kadi proovis Stanica eripakkumisena kokteile ning poisid jätkasid õlleprojekti Stanica menüüga. Lõpetasime kell kolm ning kuna vabatahtlikud magasid Hajovňal, siis pidin ka mina sinna minema. Jalutasime ühe vabatahtlikuga läbi öise Žilina Hajikile ning kuulasime Cat Stevensit...

Laupäeval tõusin üles kell pool üheksa. Ei olnud just kõige ilusam hommik. Koristasin Hajovňal ning jooksin koju, et väike dušš võtta ning uniste ja vähemuniste eestlastega Bratislavasse minna. Läksime kombekohaselt rongiga. Rongiga on lahe sõita! Bratislavas vaatasime lossi ja vanalinna ning laulsime Orxiga Doonau kaldal „Siis kui minu vanaema oli väike plika....“. Ja Bratislavas oli soe- tõeline kevad... uhkelt sai päikeseprillidega mööda linna tiirutatud. Käisime söömas ning läbi see lõbu oligi.

Pühapäev oli juba äramineku päev. Oeh, oleks võinud ju veel jääda.... pärast nende minekut koristasin korterit, valmistasin ette oma tunnid ning olin kohe natuke kurb. Siis tuli koju Gilberto ning jõime lohtuseks Eesti siidrit, sõime oliive ning vaatasime Slovakkia superstaari otsinguid. Minu väga armas ja meeldejääv nädal eestlastega sai läbi! Tänud, et selle reisi ette võtsite!

Aga märts juba on kord külaliste kuu- järgmine nädal saabub ema! Juhuuuu!