Thursday, May 26, 2011

Ma kutsun Teid kohvikusse....

Ühe grupiga oli minu viimane inglise keele ring. Eelmisel tunnil leppisime ühiselt kokku, et läheme pubisse seda tähistama ametliku tunni asemel. Täna siis astun mina klassi, mu õpilased naeratavad mulle ja teatavad: „Olgu, kas läheme Kingsdonisse? Meie kutsume sind!“.

Mäletan, et oma EVS-i alguses sattusin selle viimase märkuse peale vägagi segadusse. Mis mõttes teie kutsute? Kui sai kokku lepitud, et läheme pubisse, siis oli see ühine otsus, mitte et keegi kutsub kedagi!?!  Tegelikult peitub aga selle lause taga tõsiasi, et nemad maksavad. Täna vastasin neile automaatselt, et tänan väga, läheme. Septembris aga kortsutasin selle peale ainult kulmu ning kui maksmiseks läks, siis lõin rahakotirauad lahti, mille peale mulle veelkord raha viibutades teatati, et nemad kutsusid ju! Slovakid ei räägi kunagi, et mina või sina maksad, alati keegi kutsub. Või kui kohe mitte keegi mitte kedagi ei kutsu, aga ometi viib teekond pubisse, siis tähendab see seda, et iga üks maksab ise. Ja mul oli äärmiselt hea meel seda pisiasja tõdeda...

Ühtlasi tegime ka kogu aasta tagasihoidliku hindamise- nad arvasid, et nad on enesekindlamad inglise keelt nüüd rääkima (loe: nad arvasid, et nad pole väga edasi arenenud). Ja kõik meeldis neile nii väga, et mitte midagi poleks pidanud teisiti olema, midagi negatiivset polnud ning lisaks tuletasid nad meelde oma eelmise aasta tunde, millest mitte midagi kasu polnud ja õpetaja inglise keelt ka ei rääkinud. Ühesõnaga kiitusi tuli nagu püssitorust. Siis kallati mind veel kõikvõimalike kingitustega üle ning sama stsenaarium toimus hommikul fotograafia ringis... oeh, ma lihtsalt loodan, et kogu see jutt ka tõele vastas! Aga koos oma viimaste ringidega sain aru, kui lähedal on lõpp ja see ei meeldi mulle üldse! Ka Hajovňal küsis üks väike tüdruk, et kas sa tõesti lähedki ära? Kurvastusega vastasin talle, et jah, mille peale ta minuga Bobri Bandat mängida tahtis. Bobri Banda on kaardimäng, mida Hajovnal olen terve aasta jooksul 251 783 989 korda mänginud ja millest lastel kunagi siiber ei saa. Pärast kõiki neid kordi olen nii proff, et panen peaaegu iga raundi kinni, aga neid see väga ei huvita...

Niisiis võtan siin oma kõikide ringidega otsi kokku. Lisaks tegin viimased pildid Žirafa kodulehe tarbeks ning kahe päeva jooksul on vaja kokku lõigata veel viimane reklaamfilm väikeste laste ringidest ja siis on kahjuks minu tööga ühel pool... 

No comments:

Post a Comment