Tuesday, September 21, 2010

Ako sa maš?

Siiani olen leidnud 7 põhilist motivatsiooniallikat, milleks ära õppida slovaki keel:
  1. Hakkan aru saama Stanica kavast, mis seal toimub.
  2. Lõppeb poes asjade huupi ostmine. Näiteks piima asemel avastan kodus, et ostsin hapupiima vms.
  3. Menüüd lugedes ei pea enam tegema „saan-aru-mis-siin kirjas-on“ nägu.
  4. Saaks lugeda raamatuid.
  5. Õhtuti mõistaks, mida kohtunikud ütlevad „Talentmania“ osalistele.
  6. Saaks lugeda netist kohalikke ja vähemkohalikke uudiseid.
  7. Mõistaks nalju slovakkide seltskonnas, sest kõik nende naljad on „impossible to translate!“ nagu nad ise igakord ütlevad.

Oma keeleoskamatuse pärast juhtus ka üks naljakas lugu. Istusime kohvikus, mina läksin WC-sse. See oli üks suurem ruum, kus veel omakorda 4 ust. Igale uksele oli pandud mingi silt, loomulikult slovakkia keeles. Mhm.... ei tea, millisesse minna. Aga kuna kedagi teist seal polnud, siis mõtlesin, et vahet pole ju, kui näiteks meeste vetsu kasutan. Nii, läksin siis vetsu, aga ahoi üllatust, jäin sinna kinni! Enam välja ei saa! Ilmselt oli ustele pandud sildid, et mitte lukku keerata vms. Igatahes, lõhkusin uksega umbes 5 minutit ning siis kuulis seda teenindaja ning tuli ja päästis mu. Veel üks hea põhjus keel ära õppida!

Lisaks sellele toidupoes olles, küsib müüja mult alati midagi. See midagi on Tesco kliendikaarti. Aru ma sellest ei saa, aga vastan alati püüdlikult „njeeee“. Eile aga hakkas jälle müüja rääkima. Merit vastas „njeee“, seepeale vaatas müüja mind väga imeliku näoga. Okou, oli vist vale vastus! Läksin väga kiirelt üle inglise keelele ja ütlesin, et ei räägi slovaki keelt....

Kuid õnneks on toimunud ka minu esimene keeletund. Olin sellepärast väga elevil, sest hetkel on tahtmine keelt õppida suur. Loodame, et see ka nii jääb. Minu keeletund on juba ära jäänud kaks korda. Ükskord pidi toimuma siis, kui ma Bratislavasse läksin ning see siis edasi lükati ning teine kord läksin kohale ning kuna õpetajal oli väga kiire, siis leppisime kokku lihtsalt teise aja ja oligi kogu mu tund. Milline pettumus! Eile aga toimus see reaalsest. Muidugi jäin ma sinna pool tundi hiljaks, sest ei leidnud õiget kohta üles, aga see selleks... Esimese asjana hakkas õpetaja minuga rääkima slovakkia keeles. Ei saanud kohe mitte midagi aru. Tema aga arvas, et räägin vabalt, sest Martin tegi talle nalja, et kuna Merit on vene keelt õppinud, siis oskab juba ka slovakkia keelt. Ja see oli nii ilmselge nali, et ma ei saa aru, kuidas ta seda üldse uskuma jäi. Ok, järgnes tegusõnade pööramise õpetus. No põhimõtteliselt jagasin sellest matsu välja, aga kui tema jutu lõpetas ja palus mul küsimusi esitada, siis kõlas see nii: „Aga kuidas te tähti hääldate?“. Valmistasin talle ainult kerge pettumuse.... ja tähtede hääldust ma selgeks ei saanudki. Kui keeles on D ja T ning siis veel T pehmendus, siis mis vahe on D-l ja T pehmendusel? Aga õpetaja ajas silmad punni ning ütles, et vahe on suur, hiiglaslik! Hääldas ta siis mõlemat tähte ja.... mhm, minu kõrv hetkel seda suurt vahet siiski ei eristanud.

No comments:

Post a Comment