Kuna täna on esimene päev, kus vaba aega rohkem kui 2 minutit, siis teen mitu postitust. Hetkel on siis selline aeg, kus ühed vabatahtlikud tulevad Slovakkiasse ning teised lähevad ära. Vanad EVS-id korraldasid lahkumispeo Čadcas. See on see linn, mis pidi ainuke kole linn Slovakkias olema:) No minu meelest ei olnud kole, aga nägin seda ka ainult pimedas. Kuna pidu oli samal päeval, kui lõppes meie reis, siis oma magamatuse ja väsimuse tõttu mõtlesin, et ei lähe sinna. Nii, otsustatud. Siis aga tuleb koju Mael.
Mael: „Oled sa ikka kindel, et ei tule?“
Merit: „Mhm... ma olen täna kodus ja puhkan“
Mael: „Ok, aga tead, sa võiksid ikka tulla. Läheme pubisse ja näed ära jälle ühe linna. Peale selle hakkad seal rohkem käima, nii et saame praegu koos minna ja näed peatuse ära.“
Merit: „No ma ei tea, ei ma ikka ei tule, küll ma hakkama saan.“
Mael: „ Kuidas tahad, aga muideks- teine eestlane pidi ka sinna peole minema.“
Merit: „Tegelt? Sellest oleks võinud alustadagi- ma olen siis käpp!!!“
Mael: „ hehee... ma teadsin seda jah!“
Jah- veel üks eesti tüdruk Kritel teeb EVS-i Žilinas!! Uskumatu, et just eestlane siia sattus. Ma saaks aru, et keegi on veel näiteks Bratislavas või kuskil mujal, aga ei- ta elab minu korterist umbes 10 minuti kaugusel. Lihtsalt lahe ma ütlen! Aga siis järgmised inimesed minu elus- esiteks Kristel. Kõige tähtsam- puhast tõugu eestlane Žilinas!!! Töötab Stanicas, jäädvustab üritusi, tegeleb fotograafiaga ja kui ma talle ütlesin, et hakkan temast oma blogis kirjutama, siis tema vastus oli selline- „Jah, kirjuta, et ma olen üks gooti tšikk!“ Väga tore inimene ja kuna talle meeldib Viljandi ja folk, siis tundub, et aina toredamaks läheb! Temaga koos elavad Mario ja Klara. Mario on Serbiast ja peab meeletult vaeva nägema, et siin olla ning Klara on lätlane, kes ei taha öelda, kes on Läti president, sest talle ta ei meeldi! Balti riigid ruulivad! Kõik nad töötavad Stanicas ning käisime nende juures külas ka. Aga igatahes oli lahkumispidu lahe- alguses mõtlesime kõik, et tuleme ära sealt 23.30 rongiga, siis mõtlesime, et no lähme järgmisega, mis oli kolm öösel. Lõpuks kui kella vaatasime oli ka selle rongini 10 minutit aega ning jäime maha. Koju jõudsin kell 6 hommikul... vot sulle rahulikku õhtut!
Pidin ka minema vaatama oma elu esimest jalkamatši. Kuna Žilina võitis Slovakkia meistrivõistlused ja pääses kuhugi Euroopa liigasse mängima, siis jalka on siin viimasel ajal populaarne. Nii, Mael ja Flo (üks teine prantsuse vabatahtlik, kes 2 nädala pärast ära läheb) lubasid anda ka mulle sissejuhatava loengu teemal „Kuidas käitub Žilina jalkafänn?“, sest mul pole sellest aimugi.... Loeng jäi aga ära, sest Meritit ei lastudki staadionile!:( Kurb. Läksin sinna kohale ja siis tädi piletimüügi punktis teatas, et sinna tribüünile, kus teistel piletid juba eelnevalt ostetud olid, pääseb ainult mingi klubikaardiga! Nõme. Ja kusjuures turismiinfopunkis, kust Meal pileti ostis vastati, et just teisele tribüünile pääseb ainult kaardiga. Otsustagu ära. Igatahes jäin ma oma jalkamängust ilma, aga terve linn oli täis inimesi, kes kandsid rohe-kollaseid salle ja riideid. Mina oma punase jopega olekski seal vist liialt silma torganud:)
Ja nüüd kõige olulisem info. Käisin Žirafas ning siiamaani on minu ringidesse registreering järgmine: inglise keel Meritiga- 9 noort, fotograafia Meritiga- 3 noort, eesti keel Meritiga- 1 noor!!! Võimas!
No comments:
Post a Comment