Pubid, politsei ja Stanica

Eile õhtul saabus koju mu korterikaaslane, tutvustan tedagi- Mael. Prantslane ja olnud Slovakkias juba aasta, teab kõike ja tunneb kõiki. Astus korterisse sisse, tervitas mind ja hakkas meeletu kiirusega ringi tormama, kas oled mu telefoni laadijat näinud, kus mu jalanõud on, mul polegi süüa külmkapis- ah, teen siis teed! Vaatepilt oli umbes selline, et mina seisan koridoris, tema tiirutab mööda korterit ringi ja räägib inglise keelt väga kiiresti ja väga tugeva prantsuse aktsendiga. Ainukesed sõnad, millest aru sain olid fuck, fucking ja fucked! Hirmus! Kui ma ei teaks, et ta inglise keelt räägib, siis ega seda ei ütleks ka. Ja kui ta ka slovaki keelt räägib, siis on asi sama- tundub pigem prantsuse keelena... kõik keeled on tal kodustatud! Aga muidu on ta tore ja temaga elan koos ainult kuni esmaspäevani.

Kuid minu päev algas vägagi ametlikult. Pidin juba kell 7 (jah, niiii vara!) olema valmis, Martin tuli siia ja viis mind politseisse. Seal peavad ennast registreerima välismaalased, kes jäävad Slovakkiasse kauemaks, kui 90 päeva. Politsei ise asus vanas, koledas ja suures majas, selliseid on Eestiski väga palju, aga kuna iga ukse ees olid veel trellid, siis nägi ta päris jube välja. Martin teadis, et pean sinna minema, paar paberit täitma ja voilaa, võingi siia kauemaks jääda. No muidugi asjad ikka nii lihtsad polnud! Tädi hallis vormis seletas, et 1. jaanuarist on seadus muutunud- vajan veel 2 fotot, korterilepingut ja veel umbes 5 dokumenti. Oeh, Martin kirus seda ette ja taha. Kuidas on see võimalik, et olen siin tänu Euroopa Liidule, nemad rahastavad ja lubavad mul teises riigis elada ja siis tuleb Slovakkia oma nõmedate reeglitega. Aga mis teha... kuna 90 päeva võin siin olla, siis ma nii närvis polnud:)

Lisaks nägin täna ka oma töökohta. Käisin seal ringi nägu naerul, sest midagi nii ilusat ja toredat ei osanud ma unes ka ette näha. Teen sellest kunagi ka pilte ja laen üles, aga maja on suur, remonditud ja värviline- seinetel on naeratavad kaelkirjakud ja pildid matkadest ning klubidest. Erinevatele klubidele on oma ruumid ja keelteklassid. Ei meenuta kohe kuidagi Eesti noortekeskusi (vähemalt maakohtades), kus noortele on antud ruumid keldris või mõnes majas, mida enam vaja ei lähe. Mul on seal ka oma arvuti ja laud ja puha.... Ja töötajad olid ka sõbralikud- koristaja ütles, et ta ei jõua ära oodata, kui ma alustan. Ja Žirafa juhataja oli ka lahe, inglise keelt ei taha rääkida, aga aru saab, mis talle öeldakse. Ja ta on väga suur- no ikka tõsiselt suur, minust poole pikem ja kolm korda paksem:D Aga tundub muhe härra:)

Mael alustas ka minu integreerumist Žilinaga. Kui eile tegime Martiniga linna peal tiiru- tema näitas teatrit, peaväljakut, turismipunkti ning kõik oli viks ja viisakas, siis Mael näitas pubi, siis teist pubi ja kolmandat pubi ja neid on siin miljoneid! Lõpuks suure pubinäitamisega jõudsime välja väga huvitavasse ja omapärasesse kohta- see on pubi (üllatus-üllatus), kontserdimaja, peokoht, galerii ja raudteejaam koos. Nimeks Stanica. Ka seal töötavad EVS vabatahtlikud ja üldiselt ongi see EVS inimeste koht, vähemalt praegu tundus nii, sest kõik kellega rääkisin teevad kas praegu EVS-i, on seda teinud või varsti lähevad. Seal nägin ära ka need vabatahtlikud, kes elavad Žilina ligidal, ühes väiksemas linnas ja enamik neist töötab Kericus, mis on minu koordineerivaks organisatsiooniks. Jeah, seal tehti mulle selgeks, kui palju mul ikka vedanud on, et Žirafas töötan. Keric pidi sajaga sakkima! Ja elamised pidid ka siin paremad olema, nemad näiteks elavad kahetoalises korteris kolmekesi, meie kahekesi. Ja töö pidi seal vilets olema (või siis seda polegi). Ja linn, kus nemad elavad pidi nende jutu järgi olema ainuke kole linn Slovakkias, igatahes tekitasid nad minus huvi sinna minna. Ja selle tõestuseks klõpsis üks brasiillane, kes Kercus töötab ja koledas linnas elab, Žilina kesklinnast pilte. Üks teine prantslane, kes Žilinas elab, koputas sellepeale mulle õlale ja ütles, et näed, nemad tulevad siia pilte tegema, sina elad siin ning nende linnas sina pilte ei tee! No eks me näe!

Aga kuna Stanicas oli vaja väljas istuda, siis igatahes nüüd on mul kurk valus. Homme lähen aga oma esimesele reisile kaheks päevaks Banska-Štiavnica! Jipiduuu.... ootan põnevusega, kuuldu järgi pidi ilus linn olema!:P