Septembri alguses tulid Žilinasse kaks eesti tüdrukut. Mina ja Kristel. Nüüdseks on aga asjalood nii, et Kristel katkestas oma EVS-i. Läks Eestisse tagasi. Ei teagi täpselt miks, aga nii see on. Ju siis lihtsalt ei sobinud või põhjus polegi nii oluline, aga igatahes oli minule see üks kurb uudis. Sest ikka on ju hea, kui mõnikord saab asjade üle rõõmustada või siis kurta raske elu üle eesti keeles ja inimesega, kellel on samasugune kultuuritaust. Kristeli minek oli mulle nagu välk selgest taevast, sest oodata ei osanud seda mitte keegi. Pean nüüd raske Eesti esindamise enda õlule võtma.
Kuid kui Kristel peaks seda blogi lugema, siis edu Sulle kõiges ning mitte püstijäämine pole tähtis, vaid see, et suudad pärast igat kukkumist üles tõusta! Carpe Diem!
No comments:
Post a Comment