Täna on siis see päev, kui Aupark oma uksed avas. Aupark on suur, väga suur kaubanduskeskus, mis žilinas omajagu poleemikat on tekitanud. Asub ta kohas, kus enne tänapäeva arhitektuuri musternäidist asus park, kus inimesed hommikuti jalutasid ja ôhtuti lastega mängisid. Pargist on núúd järel vaid niru puuderivi. Ei hakka siinkohal kaaluma plusse ja miinuseid, mida uus kaubanduskeskus endaga kaasa toob, aga minu elu on see keskus juba môjutanud kúll. Esiteks sellega, et Auparki käis avamas Brasiilia tantsutrupp- sôitsid nad eile môôda žilinat ringi, lehvitasid autoaknast Brasiilia lippu ja kôlaritest lasti Brasiilia rútme. Gilberto oli vaimustuses. Täna jalutasime Auparkist läbi just siis, kui Brasiilia tantsijad esinesid. Gilberto oli veel rohkem vaimustuses.
Auparki avamisest räägiti juba túkk aega tagasi, et siis korraldatakse suur protest selle vastu jne. Tegelikult tahtsin seda tsirkust näha, aga kuna selle jaoks täna aega polnud, siis kahjuks jäin ilma. Jamh, protestijatel on hetkel tôôd palju, sest žilinas on juba kolm hiiglasuurt kaubanduskeskust, núúd siis Aupark ja ehitatakse veel úhte, mis pealtnäha ka kohe-kohe uksed avab. Selle veel uuema kaubanduskeskuse ehituse ajal leiti aga žilina lossi varemed. Ehitajaid ja ärimehi see aga ei huvitanud. Tehti paar pilti ja núúd on selle koha peal „uus loss“. Minul on aga plaan minna selle avamist vaatama, sest ilmselt on protest selle vastu veelgi suurem, loodan mitte maha magada..
Aga muidu oli Aupark nagu ostukeskus ikka- läikis iga nurga all ja poode oli väga-väga palju. Esialgne stsenaarium on sarnane Solarisele, et suure hurraaga avatakse ning jääb vaid loota, et lagi kokku ei kuku...
No comments:
Post a Comment